Pulmatort nr. 4

Alustan siis algusest. Mulle helistati ja küsiti, et kas ma pojengid teeksin ühele pulmatordile. Kahjuks pidin ütlema ei, sest ma ei ole neid mitte kunagi teinud ja puudusid ka vastavad vahendid. Abivalmis nagu ma olen, hakkasin huvi pärast uurima, et kes neid üldse teeb. Lõpuks oli asi nii kaugel, et lillede tegija oli leitud ja edastasin pruudile info. Olles pruudiga pika vestluse maha pidanud selgus, et mina võiksin siis olla see, kes tordile kaunistused paigaldab ja viimase lihvi annab. Asjade kulg aga läks sedamoodi, et tegin ka tordi ise. 

Olgu öeldud, et pojengid tulid Saaremaalt ja meister on Kristin Lauri.

                                               

Minu osaks jäi kaunistuste osas rohelise lisamine, valged liblikad ja pärlid veeretada. Veeretamise ja kaunistuste sättimisel oli abiks mulle mu kallis sõbranna (kellega valmisid eelmise suve kaks pulmatorti ja sel aastal peaks valmima veel mõned).

Tort sai 7 kg. Täidiseks oli kohupiimakreem ja värsked maasikad. Kaetud on naturaalse martsipaniga.

Tordi aluse ja aluspappide eest tänan Suhkrukunst.ee-d.

Ja selle foto saatis mulle pruut:

Pulmatort nr. 3

Selle suve esimene pulmatort, eelmise aasta omasid arvesse võttes on see üldse kolmas pulmatort, mis ma teinud olen. Kaunistas see Mooste Viinaköögis toimunud pulmalauda.

8 kilogrammi torti sai siis valmistatud 5 tordina, siis on parem seda lahti lõigata ja jagada (pruudi eelistus ja minu oma oleks ka). 

Kaetud on tort naturaalset värvi martsipaniga. Täidiseks on 3 kihti biskviiti ja valge šokolaadi-toorjuustukreem värskete maasikatega. 

Kaunistuseks punased ja valged roosid - pruudikimbu lilled - mis on valmistatud lillepastast ning sisaldavad endas ka lilletraati ja lilleteipi. Kimbud on asetatud spetsiaalsetesse lillehoidikutesse, mis on surutud tordi sisse.

Õnnitlused teile Rahel ja Tõnis!

Tordi alused on ostetud Koogimeister.ee-st, siinkohal tänakski kiire teeninduse ja vastutulelikkuse eest!

"Leib"

Leiva kuju ja väljanägemisega tort. 

3 kihti biskviiti, millel täidisteks ebaküdooniamoos ja teise kihi vahel kohupiimakreem. Kaetud on tort pruuni värvi martsipaniga, millel on imeväike karamelline maitse (mulle vähemalt tundus). Kaunistatud vastavalt soovile - peaks siis olema viljapead, rukkililled ja karikakrad.

Kaalu oli 1,2 kg.

Toorjuustu-maasika-šokolaadikook

Kodus kapis olevatest toorainetest valminud kook, mis sai kohe päris hea. Täidises olevad maasikad on valmis koogis nagu maasikamoos! Parim on kook täiesti jahtunult ehk isegi päris külmkapikülmana. Soovi korral võib jahtunud koogi katta viilutatud maasikatega.

Põhi:

180 g Selga šokolaadiküpsiseid

50 g võid

Täidis:

300 g toorjuustu (Philadelphia)

300 g kohupiimapastat

3 muna

120 g suhkrut

100 g šokolaadinööpe (küpsetuskindlaid)

2 spl sidrunimahla

300 g maasikaid

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Suru mass 24 cm läbimõõduga, küpsetuspaberiga vooderdatud, lahtikäiva koogivormi põhja.
Täidise jaoks sega toorjuust, kohupiimapasta, suhkur ja sidrunimahl. Käsitsi vispeldades lisa ühe kaupa ka munad. Kõige viimasena lisa šokolaadinööbid. Poolita või tükelda peenemaks maasikad, lao need küpsisepõhjale. Kata maasikad täidisega. Küpseta 175 kraadi juures umbes 1 tund. Enne vormist välja võtmist lase koogil taheneda!

Roosades toonides tordid

Pisikene 1 kilo kaaluv roosa martsipaniga kaetud tort, millel täidiseks valge šokolaadi-toorjuustukreem maasikatega. Selle viis mu õde tänutäheks oma tuttavale Tallinnas.

Roosa just seepärast, et see pidavat olema lemmik.

See 3 kg kaaluv roosa tort on siis valminud selle eelmise pisikese tordi saaja soovil. Erinevus on vaid selles, et kaetud on see suhkrumassiga (martsipani ei armasta). Kui keegi aru ei saa siis tordile on lilledest laotud 22.

Üks neiu lõpetas põhikooli ja enne seda sai veel aastakese vanemaks ka. Tort sai aga rohkem sünnipäevateemaline kui kooli lõpu. 

Kaal siis 2,5 kg, kaetud suhkrumassiga ja täidiseks valge šokolaadi-toorjuustukreem maasikatega. 

Tordi servad on "näpistatud" torditangidega. Andis kohe hoopis teise ilme kogu asjale.

Porgandi-ananassikooke

2,5 kg kaaluvad porgandi-ananassikoogid toorjuutukreemi ja röstitud mandlilaastudega. Küpsetatud vormis mõõtudega 32x34 cm.

 1,1 kg kaaluv kook sünnipäevaks. Sooviti totakat pilti aga mina ei julgenud eriti totakat teha. Lähtusin siis sünnipäevalapse hüüdnimest ja hobidest.

Mängumaja ja koer

Lasteaia lõpu, mängumaja valmimise ning suve alguse puhuks.

Majakese ja koera üritasin joonistada ette antud piltide järgi. Tordile järgi tulnud tüdrukutirts tunnistas tordil olevad objektid äratuntavateks. Ise arvan aga, et peaksin mingitele joonistuskursustele minema :D

Kaetud valge suhkrumassiga ja täidiseks valge šokolaadi-toorjuustukreem maasikatega. Kaal 2 kg.

Klassi kokkutulekuteks

See rohelise martsipaniga kaetud ja kohupiima-valge šokolaadi-kamatäidise ning pohladega tort rändas mu õe põhikooli klassi klassikokkutulekule. Põhikooli lõpust sai 10 aastat - meeletu kuidas aeg lendab!

Kaal 1,5 kg.

Šokolaadi-banaanitort Parksepa keskkooli klassi kokkutulekuks. Tort kaaluga veidi üle 2 kilogrammi.

Lillelised tordid

Kõigil kolmel tordil on täidiseks valge šokolaadi-toorjuustukreem vaarikatega. Kaetud on martsipaniga aga erinevat värvi martsipaniga.
Kandilise tordi kaal on 2 kilogrammi ja ümmargused on veidi üle kilo.

Porgandi-ananassikoogid

Natuke üle 11 kg porgandi-ananassikoogi toorjuustukreemi ja röstitud mandlilaastudega läks sellise ürituse kohvilauale nagu - Haanjamaa 2012 lahtised Eesti meistrivõistlused kestvusratsutamises. See üritus on Haanja ja Rõuge valdade metsade ja mägede vahel toimunud juba mitu head aastat. 

Kohal on olnud võistlejaid Põhjamaadest, Tšehhist, Poolast, Leedust, Araabia Ühendemiraatidest (sealt ka sponsor) ja loomulikult Eestist. 

Natuke reklaami ka järgmiseks aastaks - siis toimuvad Põhja-ja Baltimaade meistrivõistlused. 

Kookide kaunistus sai siis inspiratsiooni hobustest. Lõikasin välja šablooni, asetasin selle koogile ja puistasin välja lõigatud osa mandlilaastude puruga üle. Šablooni ära võtmine oli ettevaatlikkust ja kannatlikkust nõudev tegevus - need kes mind tunnevad siis teavad, et ma olen kärsitu inimene aga ma sain hakkama. Tulemusega jäin ise rahule ja tagasisidena oli kuulda, et kook kadus laualt ja sai kiidusõnu.

Ehk õnnestub ka järgmise aasta võistluse tarbeks kohvilauale küpsetada!

Rabarberi-kohupiima plaadikook

Mahlane ja kohupiimane rabarberikook, mis on parim täiesti jahtunult. Eks iga küpsetaja maitseb ise täidise ja paneb vajadusel suhkrut juurde. Minu retsepti puhul ei ole tegemist väga magusa koogiga, selline parajalt magus ja hapu.

Põhi: 

200 g võid
100 g suhkrut
1 muna
180 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

Täidis:

450 g kohupiima (Nopri lahja talukohupiim)
250 g hapukoort
110 g suhkrut
3 muna

Kate:

~ 600 g puhastatud rabarberit
2 tl kaneeli
4 tl suhkrut

Vahusta või suhkruga, lisa muna. Sõelu võivahu hulka jahu-küpsetuspulbisegu ning sega taigen ühtlaseks. Vooderda sellega 27x32 cm vormi põhi.

Täidise jaoks sega omavahel kohupiim, hapukoor ja suhkur. Lisa ükshaaval ka munad. (Soovi korral võid täidise saumikseriga ühtlasemaks teha, juhul kui ei armasta teralist kohupiima). Vala täidis põhjale.

Jaga rabarberitükid täidisele ning raputa üle kaneeli-suhkruseguga. Küpseta 200 kraadi juures umbes 1 tund.   Lase koogil täielikult jahtuda ja serveeri.

                                    

Suhkrulillede koolitus - kevadlilled

Kuidas mul küll sai ununeda nii oluline postitus nagu seda on kevadlillede koolitus. Aset leidis see juba tükk-tükk aega tagasi - 21.-22. aprill ja taas Tartus. Nii tore, et lõpuks kõik lahenes ja leiti ruum koolituse läbiviimiseks (tänud Marge). Koolituse läbiviija oli endiselt fantastiline Olga Danilova.

Mida siis sel korral õpiti? Kui eelmine suhkrulillede koolitus oli baaskoolitus, kus tehti kõike rahulikult, sest osalejad alles õppisid materjale, võtteid ja töövahendeid kasutama ja rakendama, siis see koolitus oli hoopis kiirema tempoga ja palju mahukam. Eelmise korra kolme erineva lille asemel tegime nüüd juba viit - forsüütia, krookus, maikelluke, freesia ja nartsiss.

Osalejate ühine forsüütiakimp

Kõige lihtsamateks (minu jaoks) osutusid forsüütia ja maikelluke, lilleteibiga mässamist on nende puhul küll rohkem. Nartsissi lehed ei tulnud eriti atraktiivsed, jäid sellised koledad, paksud ja robustsed.

Koolituse lõpuks sai taaskord väga ilusa kimbu kokku ja saadud teadmised tuleb aeg-ajalt ikka üle korrata ja meisterdada mõnele tordile midagi veidi erilisemat kui tavaliselt teen.

Järgmiseks tuleb siis ära käia suvelillede koolitusel (see juhtub loodetavasti sügisel juba).
Tänud veelkord Olgale ja toredale grupile ;)