Appi, kuhu aeg kaob? Alles oli mai ja juba september. Ütleks, et lausa masendav. Taas läks suvi mööda niimoodi, et endale väga aega ei jäänudki. Uuel suvel püüan ennast parandada ja natuke ka endale aega jätta. Tuleb teha süda kõvaks ja ahvatlevatele pulmatordiväljakutsetele ei ütlema hakata. Samas ei taha seda kohe mitte teha. Nii keeruline!
Nüüd siis aga asja juurde.
Jaanis ja Janne - vahva paar, kellel peres mitu pisikest ja kohe-kohe veel üks lisandumas. Kohalikele inimestele on alati kuidagi suurem heameel selleks tähtsaks päevaks torti teha.
Sisu osas oli kindel soov midagi kohupiimaga. Katsetasime ka varianti, millesse lisasin veidi tavalist n.ö teralist kohupiima aga lõpuks jäi variant, milles vaid kohupiimapastat kasutatud. Kokkuvõtvalt oli sisuks hele biskviit ja kohupiimapasta-vahukoorekreem maasikate ja banaaniga ning tugevdajaks veidi želatiini. Selline mõnus ja mahe variant. Tordi katteks lumivalge suhkrumass.
Pulmalilleks oli punane roos ja soov oli, et tordil oleks kasutatud ka söödavat pitsi. Nii saigi googeldatud ja internetis ringi möllatud ja lõpuks see armas roosimotiiviga vormike leitud. Nikerdamist sellega oli ja aega kulus korralikult aga tulemus sai minu arvates väga hea. Pulmalipul oleva logo kasutamise soov tuli ka noorpaarilt. Kuna ma ise ennast veel värvilise glasuuriga valge tordi kallale ei usalda, siis kasutasin suhkrupaberile prinditud varianti. Täitsa sobib ju? Ei karju vastu? Ääristasin selle söödava pärliketiga.
Kaunistuseks punased lillepastast suured roosiõied ja lehed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar